See ei juhtu korraga, vaid koguneb tasapisi

Ükski vabakutseline ei otsusta teadlikult hoida mitme kliendi konfidentsiaalseid materjale ühes kaitsmata kaustas. Need saabuvad projekt projekti haaval ja kolmandaks aastaks on ühes sülearvutis lepingud, lähteülesanded, ligipääsuandmed ja valmis tööd, mis kuuluvad inimestele, kes kõik eeldasid, et nemad on ainsad.

Just see ongi tegelik risk ja sisselogimisparool seda ei lahenda. Sisselogimisparool otsustab, kes saab operatsioonisüsteemi sisse logida. Võta ketas välja, ühenda see mujale ja failid avanevad nagu kõik teised failid.

Seif kliendi kohta, mitte üks suur lukustatud karp

Vaultine toetab nii palju eraldi seife, kui vajad, igaühel oma sisu. Ühe kliendi materjalid ei istu teise omade kõrval, mis loeb nii praktiliselt kui ka lepinguliselt: kui sinult kunagi küsitakse, mis kaitseb konkreetse kliendi faile, on „need on omaette krüpteeritud seifis“ parem vastus kui „need on mu sülearvutis ühes kaustas“.

Kaustade import muudab selle reaalselt kasutatavaks. Olemasolev kliendikataloog tuleb sisse tervikuna, ülesehitus säilib, selle asemel et peaksid seda fail haaval uuesti ehitama.

Ekraanijagamise probleem

Igapäevane risk ei ole varas, vaid jagatud ekraan. Vaultine'i märkamatu automaatlukustus sulgeb seifi ja kustutab võtmed mälust hetkel, kui rakendus minimeeritakse, nii et kõne keskel brauserile lülitumine ei jäta seifi selle taha lahti. Sisseehitatud vaatur aitab samal põhjusel: failid avanevad seifi sees, mitte ei dekrüpteerita neid kausta, mida midagi muud võiks indekseerida või varundada.

Samad seifid igas seadmes, millega töötad

Klienditöö käib sinuga kaasas sülearvuti ja telefoni ning sageli ka teise arvuti vahel. Vaultine töötab omarakendusena Windowsis, macOS-is, iOS-is ja Androidis, ilma ühegi kontota, mis kõike seda omavahel seoks, nii et seadistatud seifid on igal pool samad, mitte eraldi koopiad, mis hakkavad üksteisest erinema.