Kui keegi peab arvutis faili kiiresti ära varjama, on esmane refleks sageli kasutada operatsioonisüsteemi sisseehitatud „peida“ funktsiooni. Windowsis teed faili atribuutides linnukese. Macis lisad failinime algusesse punkti (.).
See tundub kiire ja nutika lahendusena. Kuid kui püüad kaitsta tundlikke andmeid — nagu finantsdokumendid, privaatsed fotod või isiklikud päevikud —, on peidetud kaustale lootmine tohutu turvaviga.
Siin on kirjas, miks „peidetud“ ei tähenda „turvalist“ ja mida peaksid selle asemel tegema.
1. Nende paljastamiseks piisab ühest klõpsust
Operatsioonisüsteemi tasemel peidetud kaustade suurim puudus on see, kui kergesti see illusioon puruneb.
- Windowsis: igaüks saab avada File Exploreri, klõpsata vahelehel „View“ (Vaade) ja märkida valiku „Hidden items“ (Peidetud üksused). Kohe muutub iga peidetud fail sinu arvutis nähtavaks, kuvatuna veidi läbipaistva ikooniga.
- Macis: klahvikombinatsiooni
Command + Shift + punkt (.)vajutamine Finderis toob kohe nähtavale kõik peidetud failid ja kaustad.
Sa ei pane oma faile luku taha; sa viskad neile lihtsalt väga õhukese teki peale. Igaüks, kes tunneb lihtsamaid klahvikombinatsioone, näeb täpselt, mida sa peita püüad.
2. Otsingualgoritmid leiavad need ikkagi üles
Peidetud failid on tavaliselt peidetud vaid tavapärase graafilise kasutajaliidese eest. Sageli indekseerivad neid endiselt operatsioonisüsteemi otsingufunktsioonid.
Kui keegi tipib Windowsi otsingusse või Maci Spotlighti asjakohase märksõna, võivad sinu „peidetud“ dokumendid otsingutulemustes otse välja hüpata. Lisaks skaneerivad ja avavad neid faile kõhkluseta ka viirusetõrjetarkvara, varundustööriistad ja pahavara.
3. Krüpteerimist ei ole
See on kõige olulisem punkt: faili peitmine ei krüpteeri seda.
Kui häkker saab sinu masinale kaugligipääsu või kui nutikam pahavara sinu kõvakettalt andmeid korjab, ei huvita seda üldse, kas failil on „peidetud“ atribuut sisse lülitatud. Faili toorandmed istuvad sinu kõvakettal lihttekstina, valmis kopeerimiseks, varastamiseks või lunarahanõude alla panemiseks.
4. Faili peitmine ei peida seda, mis on selle sees
Isegi foto, mille oled edukalt kellegi ekraanilt eemal hoidnud, võib siiski kanda teavet, mida sa ei kavatsenud kunagi jagada, kui oled sellest kunagi kuhugi koopia saatnud. Kaameratelefonid kirjutavad faili enda sisse GPS-koordinaadid, seadme mudeli ja täpse ajatempli — pildil need näha ei ole, kuid kõik, mis faili avab, saab neid lugeda. Meie tasuta EXIF-eemaldaja näitab sulle, mida foto endas kannab, ja eemaldab selle sinu brauseris enne, kui järgmise saadad — see on faili peitmisest eraldi probleem ja peitmine ei lahendanud kunagi ka seda.
Erinevus varjamise ja turvalisuse vahel
Peidetud kausta kasutamine on see, mida küberturvalisuse eksperdid nimetavad „näiliseks turvalisuseks“ (security by obscurity). Sa loodad sellele, et keegi ei vaata kindlasse kohta ega vajuta kindlat nuppu. Lootus ei ole turvastrateegia.
Tõeline turvalisus tugineb krüptograafiale.
Lahendus: zero-knowledge krüpteeritud seif
Selle asemel et teeselda, nagu sinu faile poleks olemas, peaksid tegema nende lugemise võimatuks isegi siis, kui keegi neile otse otsa vaatab. See saavutatakse krüpteerimisega.
Spetsiaalse krüpteeritud seifiga nagu Vaultine lõpetad odavatele trikkidele lootmise ja hakkad kasutama päris turvalisust.
- Segatud andmed: kui paned faili Vaultine'i, kasutab tarkvara toorandmete segamiseks militaartasemel krüpteerimist.
- Ligipääsukontroll: ainus viis fail uuesti loetavaks muuta on anda õige krüptograafiline võti, mis on tuletatud sinu kohandatud mustrilukust.
- Platvormideülene meelerahu: kuna Vaultine töötab natiivselt nii Windowsis kui ka macOS-is, saad oma krüpteeritud seifi seadmete vahel turvaliselt sünkroonida (Dropboxi kaudu). Isegi kui sinu pilvekonto murtakse lahti, saab ründaja vaid loetamatu šifferteksti, mitte sinu peidetud fotosid.
Lõpeta peidetud kaustade kasutamine oluliste asjade kaitsmiseks. Võta kasutusele krüpteeritud seif ja haara oma privaatsuse üle tegelik kontroll.



